Teenekas tantsujuht Ülo Luht oli kahe esimese naiste tantsupeo pealavastaja ja kunstiline juht. Ta osaleb ka kolmanda peo ettevalmistusprotsessis, ent sedakorda uue pealavastaja Ave Anslani konsultandina. „Olen endaga väga rahul, et ohjad õigel ajal Avele üle andsin. Selles seisus, milles olen, ei saa ma võtta pealavastaja rolliga kaasnevat vastutust. Kui tervis mind näiteks kolm kuud enne pidu alt peaks vedama, on hilja n-ö rongijuhti vahetada. Uus „piilupart“ peab ikka varem rooli üle võtma,“ ütles Ülo Luht.

Ta tõdes, et näeb uues pealavastajas Ave Anslanis sellist potentsiaali, nagu meeskonna vedajal olema peab. „Loodus on olnud tema suhtes helde. Juhul, kui loodus on olnud kitsi, võid küll palju tööd teha, ent midagi jääb alati puudu. Aga praegu on asjad läinud väga ilusti ja õiget teed pidi,“ kinnitas Ülo Luht. Ka see, et eelmisel aastal juuli lõpus Nelijärvel loomelaager korraldati, oli tema sõnul väga õige samm. Sellist etappi nagu loomelaager pole naiste tantsupeo ettevalmistusprotsessis varem olnud, aga see annab palju juurde. „Kui lavastustoimkond saab kõik asjad kambakesi läbi rääkida, tekib neil ühine visioon. Loomelaagris saavad ja julgevad inimesed välja öelda, mida nad mõtlevad, ja sellelt pinnalt on hea edasi minna. See on nagu Riigikogus või vallavolikogus: kui koostööd ei tehta, kui asju selgeks ei räägita, jooksevad need ummikusse,“ sõnas Ülo Luht.

Vestles Riina Mägi

13. novembril toimus Delfi LUUP podcast’i salvestus, kus külas olid III Eesti Naiste Tantsupeo “PereLugu” pealavastaja Ave Anslan ning peakorraldajad Marika Järvet ja Ainar Ojasaar. Üheskoos avati peo telgitaguseid – millega on tegu, mis on juba toimunud ning mis ootab ees.

Podcasti saatejuhiks oli Kaire Gerretz.

Kuula 30-minutilist värsket intervjuud siit: https://tasku.delfi.ee/player/luup/931396237

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu” toimub 13. juunil 2021 Jõgeval.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

Tüdrukuterühmade liigijuht: Tiina Kull
tiina@tartotalu.ee, 505 8192

Eestis on kogutud rahvalaule maailma loomisest, lauliku rõõmudest, talutöödest, kosimisest, pidutsemisest ja loodusest. Kui aga perelaule otsida, siis neid me ei leia. Perekond näib olevat midagi nii loomulikku, et sellest eraldi laule ei loodudki. Vennad saadeti puid raiuma ning tammest mööblit tegema, oma kosjamure kurdeti ikka memmele, aga keegi ei laulnud laulu, mille sisuks oleks olnud oma perekonna kirjeldamine, kui just tegu polnud vaeslapsega, kes laulis hoopis perekonna puudumisest.

Ka minul on keeruline vastata küsimusele, mida perekond minu jaoks tähendab. See on lihtsalt nii loomulik, et ma ei saaks mitte kuidagi olla ilma oma juurteta, ilma oma lasteta, ilma selle maailmsambata, mille perekond minu jaoks moodustab. Aga kui mul palutakse seda kirjeldada, siis jään ma hätta. Olen lihtsalt väga õnnelik, et mu pere on mul olemas.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

Segarühmade liigijuht: Ülar Martjan
ylar@goldberger.ee, 516 7439

Pere koosneb eri vanuses lähedastest inimestest, kes elavad koos, mõistavad, aitavad ja toetavad üksteist. Pereringis tuleb tihti ka järele ja andeks anda.

Pere luuakse armastusega. Tähtis on, et hiljem, kui esialgsed kuumad tunded on jahtunud, suudaksid inimesed üksteisest jätkuvalt lugu pidada ja tekkivad probleemid mõistusega ära lahendada. See ongi nagu teistmoodi armastus.

Pere ei võta energiat ega jõudu vähemaks, vaid annab neid juurde. Pere tähendab kindlustunnet tulevikuks, sotsiaalset tagatust. Ja mida tervemad on meie pered, seda tervem on ühiskond.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

Vanaemade liigijuht: Karin Uusküla
karinuuskyla@gmail.com, 527 7219

Igal perel on oma lood. Mulle rääkisid meie pere lugusid minu vanavanemad. Ka oma emalt ja isalt olen meie pere kohta palju huvitavat kuulnud. Kõike seda saan oma lastele ja lapselastele jagada ning rääkida omalt poolt veel uuemaid lugusid juurde. Põlvest põlve edasi kanduvad lood liidavad pereliikmeid ja põlvkondi. Need lood on üks osa pärimusest, nagu pärimustantski, mida oma tantsijatega viljelen.

Nagu lood, kanduvad peres põlvkonnalt põlvkonnale edasi ka huvialad. Olen näiteks oma pillimehest ja orkestrijuhist vanaisalt pärinud muusikaarmastuse. Mina olen oma lastele edasi andnud tantsupisiku. Mu kaks poega ja tütar on kõik lühemat või pikemat aega tantsinud. „Puujalgu“ meie peres pole. Eks laste puhul olegi suunajaiks isa-ema: laps päris ise tavaliselt trenni, koori või tantsurühma ei lähe.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

Neidude liigijuht: Marika Järvet
marika.jarvet@gmail.com, 5341 1180

Pere tähendab minu jaoks turvalist tagalat, kus saab oma muresid ja rõõme jagada ning kus hoolitakse ja hoitakse ühte. Sooja peretunnet kogen oma täiskasvanud pojaga suheldes, aga ka maal lapsepõlvekodus tädide perede keskel olles. Pereõhkkonnast võin rääkida töölgi: nii Jõgeva kultuurikeskuse kui ka Jõgevahe Pere kollektiiv on kui perekond, kus üks on kõigi ja kõik ühe eest väljas.

Igaühel ongi oma peretunnetus. Kelle jaoks tähendab pere ema, isa ja lapsi, kelle jaoks üht vanemat ja lapsi, kellele õdesid-vendi. Pere mõiste on aja jooksul muutunud, aga peretunne on ikka muutumatu. Minu jaoks ei tähendagi pere mitte niivõrd konkreetseid inimesi, vaid eelkõige peretunnet. Sõna „pere“ on soe sõna. Ja peretunne on soe tunne.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

N4-naisrühmade liigijuht: Kerli Kasar
kerli.kasar@gmail.com, 5347 2250

Meil on elus mitmeid peresid: koolipere, tööpere, tantsu/trennipere, aga on üks pere, kes ootab meid koju ja saadab läbi kogu elu. Pere muutub aja jooksul paratamatult – pereliikmete arv suureneb või väheneb, pere laieneb ja mõnikord võib-olla kaugeneb. Kõiki pereliikmeid kanname aga alati hinges. Pere on see, mis loob kodutunde ka siis, kui oled kodust kaugel. Pere koguneb tähtsatel päevadel kokku – jagatakse igapäevarõõme, elumuresid, igatsust, taaskohtumisi ja unistusi.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

N3-naisrühmade liigijuht: Julia Tross
julia.tross@mail.ee, 514 1218

Pere tähendab minu jaoks inimesi, kellele võin alati toetuda, aga kellele saan ka ise toeks olla. Pere on suur tingimusteta armastuse kogum. Peres arvestatakse üksteisega, aga ei klammerduta liialt üksteise külge, vaid jäetakse igaühele ka vaba ruumi oma mõtete, tegemiste, hobide jaoks.

Abikaasa ja lapsed on minu jaoks kõige tähtsamad inimesed. Minu jaoks ei tähenda kodu niivõrd maja, kus elada, vaid pereliikmeid, kes teevad kodust tõelise kodu. Pereringis on tore lõbutseda ja nalja visata, aga kuulatakse ära ka üksteise mured ja leitakse lohutust.

N-ö kitsama pereringi, abikaasa ja laste kõrval on olemas ka laiem perering, kuhu kuuluvad mu ema, isa, vanaema, õed ja vend. Kõigiga neist ei saa ma kahjuks nii tihti kokku, kui tahaksin. Õnneks on olemas telefon, mis aitab ka eemal olijatega kontakti hoida.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

N2-naisrühmade liigijuht: Virve Muser
virve.muser@gmail.com, 5194 6187

Pere lugu on armastuse, rõõmude ja murede lugu; südame ja hinge lugu; kiindumuste, ootuste ja mõistmise lugu.

Pere – need on sinu kõige lähedasemad inimesed. Ühelt poolt on pere üks tervik, teisalt on igal pereliikmel käia ka oma tee koos kõigi selle käänakutega. Nii saab kõigi pereliikmete tegemisi kokku pannes justkui mosaiik.

Pereliikmed võivad olla su kõrval või mõnikord mingil põhjusel kaugemal, aga side nendega on ikka oluline. Pere on teema, mis meid kõiki ühel või teisel viisil puudutab.

III Eesti Naiste Tantsupidu “PereLugu”
13. juunil 2021 Jõgeval

N1-naisrühmade liigijuht: Piret Pruus
piretpruus@gmail.com, 5557 1684

Ühe pere liikmeid seovad eelkõige samasugused väärtushinnangud. Minu jaoks on pere alustaladeks isa ja ema, kes on üksteist leidnud tänu sarnastele või ühistele tõekspidamistele. Nad annavad need edasi ka lastele. Ühiste väärtuste pinnalt tekivad peretraditsioonid, mis kanduvad edasi põlvest põlve, ent mida iga järgmine põlv ka juurde loob.

Pere ja koduga seondub mul sõnapaar „tingimusteta armastus“. Kodu on koht, kus aktsepteeritakse igaüht sellisena, nagu ta on – hinnangute ja arvustuseta. Lapsed saavad pereringis oma emotsioonid, ka negatiivsed, leebes vormis ja turvaliselt välja elada, rõõm aga mitmekordistub. Peres valitseb mõistmine, hoolimine ja turvatunne. Seal saame olla me ise ja oma „akud“ täis laadida.